Hikaru ja tehnika

Juba sellest ajast saati, kui Hikaru meie ellu tuli, on tal olnud eriline trots tehnika suhtes, mida ta väljendab hetkedel, kui ta tunneb, et tehnika nii mind kui Sandrit endasse tõmbab. Ma ei saa rahumeeli kodus arvutis istuda, kui pole Hikaruga jooksmas või väga pikal jalutuskäigul käinud, et teda väsitada, sest muidu tunneb ta end kõrvalejäetuna. Seda väljendas ta varem kolmel erineval moel: kas tuli sülearvuti peale lamama, kõndis sellest lihtsalt üle, nii, et ekraan tagurpidi oli või lülitas arvuti käpaga nupu peale astudes välja. Talle meeldib puldist telekat ka kinni lülitada, kuid seda teeb ta harvem. Sülearvuti on põhiline siht, mis on vaja kuidagi välja lülitada, et mamma või papa tähelepanu jälle endale saada. Nädal tagasi hommikul lamas ta jälle mu arvutil enne kui tööle tormasin ning õhtul koju jõudes avastasin, et arvutiga on midagi jamasti. Sisse lülitades hakkas mehe hääl inglise keeles seletama, et mu arvuti on lukus. Seletab ja seletab ning ma ei saanud parooli ka sisse toksida. Olin päris hädas kuniks meenus, et Hikaru magas hommikul mu arvuti peal ning ilmselt siis läks mingitele nuppudele pihta, millele ei oleks tohtinud pihta minna. Pusisin kuskil tund aega ja lõpuks sain asja korda. Teine säärane seik meenub ajast, mil Hikaru oli paarikuune, täisbeebi alles. Üks päev, kui mina tööl olin, häiris teda, et papa Sander ainult kitarri tinistab ja temaga ei mängi. Mida see väike mürgeldaja siis ette võttis? Läks ja kergendas end pedaali peale, millega Sander rütmi tekitas. Pedaal sai mõnusalt "vihma" ja Sander pidi endale siis uue pedaali hankima :)

Illustreeriv pilt ka siia - Hikaru ja arvuti! :D