Enne veel, kui Hikaru meieni jõudis, googeldasin ja uurisin palju husky tõu kohta. Absoluutselt kõike, alustades iseloomust, lõpetades standarditega.
Siis, kui padjatutikud veel nii enam-vähem terved olid ja patjade küljes püsisid :)
Kogumas end järgmisteks pättusteks.
Eesti Siberi Husky Ühingu lehelt leidsin sellise lõigu:
Üksindusahistus
Igavusest ja üksindusest ajendatuna on huskyd üsna leidlikud end ise lõbustama. Tüüpiliseks on aedikus peetavate koerte puhul kaevamine, aiaelementide lõhkumine ja lõputud katsed ahistavast aiast välja tungida. Lõhkumine on peamiseks eneseväljendusviisiks ka toas peetavatel koertel. Nad on nagu väikesed lapsed, kes tahavad teada, mis on millegi sees. Madratsist porolooni välja kiskumine on päris lõbus asi mida teha, aga põnevuse poolest on kindlasti parimaks kohaks köök, kus sahtlite ja kappide seest võib leida auhindu edukalt lahendatud mõistatuse eest, kuidas neid avada. Füüsiliselt on huskyd suhteliselt väsimatud ning seetõttu on mõistlik mõte lisaks veotrennile külastada oma koeraga ka kuulekuskoolitajat, kes omanikule õpetaks kuidas väsitada oma Einstein’i vaimu. Mõni koer ei lõhu kodus ainult igavusest, vaid on tõsiselt mures oma peremehe lahkumise pärast. Sellist koera tuleks üksi olemisega harjutada järk-järgult ning pakkuda talle seejuures mingit alternatiivset tegevust, mis mõtted mujale viiks. Kui probleem süveneb, tuleks abi otsida kindlasti mõnelt professionaalselt koolitajalt.
Igavusest ja üksindusest ajendatuna on huskyd üsna leidlikud end ise lõbustama. Tüüpiliseks on aedikus peetavate koerte puhul kaevamine, aiaelementide lõhkumine ja lõputud katsed ahistavast aiast välja tungida. Lõhkumine on peamiseks eneseväljendusviisiks ka toas peetavatel koertel. Nad on nagu väikesed lapsed, kes tahavad teada, mis on millegi sees. Madratsist porolooni välja kiskumine on päris lõbus asi mida teha, aga põnevuse poolest on kindlasti parimaks kohaks köök, kus sahtlite ja kappide seest võib leida auhindu edukalt lahendatud mõistatuse eest, kuidas neid avada. Füüsiliselt on huskyd suhteliselt väsimatud ning seetõttu on mõistlik mõte lisaks veotrennile külastada oma koeraga ka kuulekuskoolitajat, kes omanikule õpetaks kuidas väsitada oma Einstein’i vaimu. Mõni koer ei lõhu kodus ainult igavusest, vaid on tõsiselt mures oma peremehe lahkumise pärast. Sellist koera tuleks üksi olemisega harjutada järk-järgult ning pakkuda talle seejuures mingit alternatiivset tegevust, mis mõtted mujale viiks. Kui probleem süveneb, tuleks abi otsida kindlasti mõnelt professionaalselt koolitajalt.
- Ma võin kõigile kinnitada, et see tekst on täiesti õige. Kui Hikaru meile koju saabus, meeldis talle kõiki asju närida, kaasaarvatud meid ennast. Esialgu veetsime kogu aja koos temaga, et ta nii meie kui ka meie koduga harjuks. Kuid õige pea saabus aeg, mil pidime Sandriga siiski tööle minema ning teda pisukeseks ajaks üksinda jätma. Tollal graafik võimaldas seda, et ta võimalikult vähe üksinda oleks, sest Sander läks tööle alles kella 16ks ning mina kella 14ks. Mina naasesin töölt juba kell 19, seega ta ei pidanud kaua üksinda olema. Kuid mida jõudis see väike präänik paari-kolme tunniga korda saata, oli täiesti uskumatu. Ta hävitas ära mulle väga kallid pildialbumid, paar albumit võttis ta niimoodi ette, et albumid ise jäid terveks, kuid pildid tõmbas hammastega välja ja nüsis neid senikaua kuni ainult puru järgi. Temas lõi välja tõeline kass, ta oskas käia köögilaua peal nõnda, et ükski asi maha ei kukkunud, ta kõigest varastas selle, mis talle parasjagu huvi pakkus ning jooksis sellega voodisse, et sellega seal siis 1:0 teha. Talle tohutult meeldis lutsutada meie musta pesu, ta leidis alati mooduse, kuidas see kätte saada. Sokivargaks võib teda siiani nimetada, sest sokid on endiselt üks tema suurimaid nõrkusi. Bambuskorvid olid samuti meeletult ahvatlevad, need ta sisuliselt hävitas lõplikult ära. Veel pakkusid talle huvi tualettpaber, nuudlipakid (need krõbisevad hamba all ju nii imehästi), neljaviljahelbed, kartulid, sibulad-küüslaugud, maitseainepakid jne. Kõiksugu korvid olid samuti Hikaru jaoks mänguasjad, tema ei suutnud mõista nende otstarvet - kui need kodus olid, järelikult olid närimiseks. Väga põnevana tundus ka prügikast (mis tundub siiani nii põnev, et hüppaks kohe peadpidi sisse, kui vaid lubataks).
Paar pilti ka siia, näitamaks, missugune šaakal see väike nunnu karvakera olla võis.
No comments:
Post a Comment