Thursday, November 17, 2016

Aastaaegade imelisus

Iga päevaga on jõulud üha lähemal. Inimesi, kellele ei meeldi jõulud, on palju, kuid meie pere on suures jõuluootuses. Kõige olulisem põhjus sel aastal, on see, et meie perepea Sander saab kaitseväest koju sõduripuhkusele ja me saame siis kogu perega koos aega veeta! Jõulud on alati minu jaoks märgilise tähendusega olnud, sest see on ainus aeg aastas, mil näen kogu oma perekonda. Jõulukinke me ei tee, kuid lihtsalt koosolemise rõõm on niivõrd suur. See on aeg, mil saab lihtsalt olla ja suhelda lähedastega silmast silma, keda muidu väga harva näeb. Pühade ajal on muidugi toidulaud samuti rikkalikum kui muidu, saab kõike head-paremat. Seetõttu oli mul ka väga hea meel, kui ühel hommikul aknast välja vaadates nägin, et kogu maa oli katnud valge lumevaip. Nii rohke lumi tekitab jõulumeeleolu. Meie peres on juba teist aastat tegelane, kes lume saabudes kohe erilise jõulutunde tekitab, sest lume nägemine tekitab temas lausa pöörase rõõmutunde - Hikaru. Kui selle aasta esimesel lumepäeva hommikul õue läksime, oli tema rõõm lihtsalt nii suur ja siiras, et ma ei saanudki temaga õuest tuppa. Muudkui mängisime lumes ja ma tõesti imetlesin seda, kuidas keegi nii siiralt saab sellisest asjast rõõmu tunda. Ta muudkui tegi oma hulluringe ümber minu, üritas kogu lund ära süüa, mis maas oli, püherdas lumes, jooksis täiest rõõmust kõige sügavamatesse lumehunnikutesse. Inimesed, kel pole koera, ei oska ettegi kujutada, mis tunne see on, kui näed oma koera nii õnnelikuna. Võimas!
Sirvisin pildialbumeid ja tekkis soov jagada kaadreid, mille oleme sel sügisel ja talvel jäädvustanud. Sügis on samuti imeilus, kogu see värvidemäng... Ja nagu pikaajalisemad lugejad teavad, on meie pere suured rabaarmastajad, seega sügisesed kaadrid on enamjaolt tehtud rabas.





 








Niisugused näevad välja nädalavahetused, mil Sander koju saab. Nad Hikaruga on siis lahutamatud. Isegi televiisorit vaadatakse nii.








 Foto tänasest hommikust, mil Hikaru vedas oma elevandi voodisse ja üritas mind kõiksuguste vahendite ja mooduste abil üles äratada.
 
Nautigem kõiki aastaaegasid! Võtkem koertest õppust ja tundkem sama siirast rõõmu lihtsatest asjadest!

Tuesday, November 1, 2016

Kvaliteet on oluline

Paljud tuttavad koerainimesed on uurinud, mida me Hikarule süüa anname. Otsustasin selle kohta eraldi postituse teha, sest meie pere jaoks on väga oluline anda lemmikloomale sama kvaliteetset ja head toitu kui me isegi soovime ja vajame. Alustan kohe sellest, et kodutoitu pole Hikaru kunagi niisama saanud. Oleme talle algusest peale andnud siiski koertele mõeldud toite, ent oleme väga hoolikalt valinud, mis oleks talle kõige kasulikum ja mis talle kõige paremini sobiks. Hikarul on ülitundlik seedimine, mistõttu oleme pidanud eriti hoolikalt jälgima, mida talle kasvõi maiuseks pakume. Põhjust me kahjuks siiani ei tea, miks tal seedimine nii tundlik on, seega ei ole ka saanud sellega eriti tegeleda (ravida jms), väljaarvatud siis toidu jälgimisega seda tasakaalus hoida. Püüame ta toidukava võimalikult mitmekesisena hoida, et ta ainult krõbuskitest toituma ei peaks, kuid see on üpriski keeruline, sest kunagi ei tea, kuidas ta magu millelegi reageerib. Hikaru saab krõbinaid 1x päevas ning ainult õhtuti, igal hommikul anname talle kõrge rasvasisaldusega kohupiima või kodujuustu ja päeva jooksul saab ta ka maiuseid, milleks on siis kas viineriviilud, lihapallid, pihvid, kuivatatud kanafilee, juust, pullipeenis, sea-või veisekõrv. Olenevalt päevast, iga päev saab ta midagi erinevat, et oleks vaheldus. Kodutoitudest on ta saanud ainult kaerahelbeputru ja tatraputru, kuid sedagi ainult juhtudel kui kõhulahtisus nii hull on, et oleks kiiremas korras vaja millegagi magu rahustada. Tatar maitseb talle väga, kaerahelbepudru mitte. Krõbinatega on selline lugu, et neid me olemegi ülihoolikalt valinud, sest tavalistes toidupoodides müügil olevad Pedigreed, Chappid ja muud taolised koertele mõeldud toidud on teadagi täielik saast, sest ei sisalda kasulikke aineid. Kui Hikaru veel täitsa beebi oli, andsime talle First Choice puppy chiot toitu, seda sai ta paar kuud, sest kippus pirtsutama. Meie pere lemmikuks poeks, kust Hikarule kõike vajalikku soetada, on Urr&Nurr lemmikloomapood, sest see on meie kodule väga lähedal, hea mugav käia ja seal on ka kvaliteetsed tootjad esindatud. First Choice osutuski Hikaru esimeseks krõbintoiduks Urr&Nurr klienditeenindaja soovitusele lähtuvalt, kuid Hikule see miskipärast eriti ei istunud. Seejärel tegime kõva uurimistööd, et mis see kõige kasulikum ja parem ikkagi oleks (ja loomulikult hind ka mõistlikkuse piires püsiks) ning avastasime Orijeni. Orijen pole küll kõige soodsam valik, kuid see maitseb Hikarule tõesti täiega ja see on kvaliteetne (!). Oleme katsetanud erinevaid maitseid, kuid esialgu sai ta ikkagi Puppy toitu. Pärast aastaseks saamist saime üle minna täiskasvanud koera toidu peale ja oleme avastanud ka oma lemmikud - Orijen Regional Red ja Orijen Adult Dog. Need maitsevad Hikarule, eriti meeldib Regional Red nagu meile mulje on jäänud. Kausitäis läheb pea vähem kui ühe minutiga kurgust alla ja pärast on hea olla. Orijen Adult Dog on selline tavalisem, sisaldab värsket kana, kalkunit, siga, mune, puu-ja köögivilju. Orijen Regional Red on eksootilisem, sisaldab värsket metssiga, lammast ja piisonit, sobivas vahekorras ka puu-ja köögivilju. Oluline nüanss mõlema toidu puhul on see, et need on süsivesikutevaesed, samas valgurikkad! Süsivesikuterikkad toidud on alati riskantsed, sest siis võib koeral tekkida kergemini ülekaalulisus.  Hetkel on meil kodus Adult Dog, kuid kavatsengi paari päeva jooksul uue toidu tellida ning olen hetkel kahe vahel, kas tellida Regional Redi või proovida täiesti uut Tundrat, mis on küll suhteliselt kallis, sest on ju nii alles Eesti lettidele jõudnud ja sisaldus on ikka väga uhke - hirveliha, piisoniliha, lambaliha, kitseliha, küüliku-ja pardiliha.

Pildid toitudest, mida Hikaru on söönud ja sööb.
1. First Choice puppy chiot, mis oli tema kõige esimene krõbinatoit.
 2. Orijen Puppy, mida sai kuni 1-aastaseks saamiseni.
 3. Orijen Adult Dog, mida sööb praegu. Sisaldab värsket kana, kalkunit, siga.
 4. Orijen Regional Red, mida sööb samuti praegu. Sisaldab värsket piisoniliha, metssiga, lammast.
 5. Orijen Tundra, mis on äsja Eesti poelettidele jõudnud ja sisaldab hirveliha, piisoniliha, lambaliha, kitseliha, küüliku-ja pardiliha. Kavatseme järgi proovida.
 
Et meie lemmikute toit oleks toitaineterikas, vitamiiniderikas ja maitsev!