15. detsembri arstilkäigust selgus, et Hikaru tervises on näha märgatavat paranemist. Dermatoloog Inessa Zaitseva eemaldas Hikarul niidid ninast, igemest ja munandist ning uuris põhjalikult, kuidas nahk on taastunud ning ütles, et olukord on palju parem, haavandid on kadunud, koorikud on veel alles. Umbes paari nädala pärast peaks nahk olema täielikult taastunud ja korras, siis on võimalik, et alandatakse ka ravimite doosi, kuid seda saab teha juhul, kui silmad samuti korras on.
Oftalmoloog Ülle Kell tegi Hikule samuti ülimalt põhjaliku läbivaatuse ja tõdes, et on veel jupp maad minna enne kui silmad täielikult taastunud on. Tänase seisuga on silmad natukene paremad kui nädal tagasi, iirise värv hakkab muutuma normaalsemaks, kuid reetina tundub olevat veidi turses, mistõttu määras ta meile ühed silmatilgad lisaks. Kuna selles arstid 100% kindlad ei ole, kuidas silmad ravimite alandamisele reageeriksid, hoiavad nad praegu mõnda aega ravimite doosi suuremana.
22. detsember peame uuesti minema dr. Ülle Kella juurde, siis selgub, kas lisarohi on midagi muutnud, paranemisprotsessi kiirendanud. Murelikuks muudab meid hetkel see, et kanged ravimid on andnud esimese tagasilöögi - Hikarul tuli põiepõletik. See on päris masendav, sest ma näen, et ta piinleb kui üritab pissida. Ma polegi aru saanud, kas see on valust või paanikast, aga ta niutsub kui pissida üritab. Esimesel katsel tal üldiselt pissida ei õnnestugi, siis tuleb ainult paar tilka suure niutsumise saatel. Alles teisel või kolmandal jalatõstmisel saab ta pissimisega normaalsel kombel hakkama. Konsulteerin kindlasti arstiga ja üritan talle võimalikult kiiresti ka selle jaoks spetsiaalse ravi saada, et sellest võimalikult kiiresti jagu saada. Põiepõletik on üsna tülikas, sest hormoonravi tõttu joob Hikaru niigi palju ja vajab tihedamat õueskäimist, kuid põiepõletik muudab selle 5x hullemaks - peame temaga iga tunni tagant väljas käima, sest need pissihood tulevad ka niimoodi, et ega ta siis kinni hoida ei suuda, tuleb lausa kõndimise pealt.
Teen ka väikese ülevaate sellest, mis ravimeid Hikaru hetkel saab: hormoonravi preparaate Prednisolon-Richter 5 mg peame andma 8 tabletti päevas; mao toetuseks anname ka probiootikumi 1 tablett päevas; Maxitrol silmatilkasid 4x päevas 1 tilk mõlemasse silma ja kõige hullem ravim on Atropine sulfate silmatilgad, mida peame andma 2x päevas 1 tilk süstlaga mõlemasse silma. Atropine silmatilgad muudavad Hikaru pupillid väga suureks, pärast selle ravikuuri alustamist polegi ta pupillid normaalsuuruses olnud, kuid arst ütles, et selle ravimi toime ongi selline. Lisaks pupillide suurusele, lõõgastavad need tilgad ka kogu ülejäänud lihaseid peapiirkonnas, mistõttu hakkab Hikaru meeletult ilastama. Tal tuleb sõna otseses mõttes ilavahtu suust välja iga kord pärast nende tilkade panemist. Lisaks rohtudele anname talle iga päev ka ohtralt Alaskalt pärit lõheõli, mille segame toidu sisse. See on kasulik ja maitseb talle väga. Suuhügieeni korras hoidmiseks (ja loomulikult hambakivi kaitseks) kasutame ka Platinum Oral clean+care 3-in-1 spreid, kuid seda manustame tavaliselt ülepäeviti ja kui Hikaru väga ärevaks muutub, siis anname talle ka üdini looduslikke Keep Cool kapsleid emotsionaalse tasakaalu toetuseks.
Hikaru 2015 juulikuus ja 2016 detsembrikuus.
Vahe on märgatav.
Oftalmoloog Ülle Kell tegi Hikule samuti ülimalt põhjaliku läbivaatuse ja tõdes, et on veel jupp maad minna enne kui silmad täielikult taastunud on. Tänase seisuga on silmad natukene paremad kui nädal tagasi, iirise värv hakkab muutuma normaalsemaks, kuid reetina tundub olevat veidi turses, mistõttu määras ta meile ühed silmatilgad lisaks. Kuna selles arstid 100% kindlad ei ole, kuidas silmad ravimite alandamisele reageeriksid, hoiavad nad praegu mõnda aega ravimite doosi suuremana.
22. detsember peame uuesti minema dr. Ülle Kella juurde, siis selgub, kas lisarohi on midagi muutnud, paranemisprotsessi kiirendanud. Murelikuks muudab meid hetkel see, et kanged ravimid on andnud esimese tagasilöögi - Hikarul tuli põiepõletik. See on päris masendav, sest ma näen, et ta piinleb kui üritab pissida. Ma polegi aru saanud, kas see on valust või paanikast, aga ta niutsub kui pissida üritab. Esimesel katsel tal üldiselt pissida ei õnnestugi, siis tuleb ainult paar tilka suure niutsumise saatel. Alles teisel või kolmandal jalatõstmisel saab ta pissimisega normaalsel kombel hakkama. Konsulteerin kindlasti arstiga ja üritan talle võimalikult kiiresti ka selle jaoks spetsiaalse ravi saada, et sellest võimalikult kiiresti jagu saada. Põiepõletik on üsna tülikas, sest hormoonravi tõttu joob Hikaru niigi palju ja vajab tihedamat õueskäimist, kuid põiepõletik muudab selle 5x hullemaks - peame temaga iga tunni tagant väljas käima, sest need pissihood tulevad ka niimoodi, et ega ta siis kinni hoida ei suuda, tuleb lausa kõndimise pealt.
Teen ka väikese ülevaate sellest, mis ravimeid Hikaru hetkel saab: hormoonravi preparaate Prednisolon-Richter 5 mg peame andma 8 tabletti päevas; mao toetuseks anname ka probiootikumi 1 tablett päevas; Maxitrol silmatilkasid 4x päevas 1 tilk mõlemasse silma ja kõige hullem ravim on Atropine sulfate silmatilgad, mida peame andma 2x päevas 1 tilk süstlaga mõlemasse silma. Atropine silmatilgad muudavad Hikaru pupillid väga suureks, pärast selle ravikuuri alustamist polegi ta pupillid normaalsuuruses olnud, kuid arst ütles, et selle ravimi toime ongi selline. Lisaks pupillide suurusele, lõõgastavad need tilgad ka kogu ülejäänud lihaseid peapiirkonnas, mistõttu hakkab Hikaru meeletult ilastama. Tal tuleb sõna otseses mõttes ilavahtu suust välja iga kord pärast nende tilkade panemist. Lisaks rohtudele anname talle iga päev ka ohtralt Alaskalt pärit lõheõli, mille segame toidu sisse. See on kasulik ja maitseb talle väga. Suuhügieeni korras hoidmiseks (ja loomulikult hambakivi kaitseks) kasutame ka Platinum Oral clean+care 3-in-1 spreid, kuid seda manustame tavaliselt ülepäeviti ja kui Hikaru väga ärevaks muutub, siis anname talle ka üdini looduslikke Keep Cool kapsleid emotsionaalse tasakaalu toetuseks.
No comments:
Post a Comment