HIKARU: Kvaliteetaeg

Heihopsti kõigile Hikaru sõpradele!

Pole jälle ammu siia midagi postitanud, kuid suvi on ees ja jõuab palju seigelda, siis on ka rohkem kogetut, mida siin blogis teistega jagada. Nagu näete, on palju uut pildimaterjali, mida vaadata, seega pikalt juttu selles postituses ei tee. Küll aga, tahaks ära märkida ühe huvitava arutelu, mis mulle kohe eriti kõrvu jäi. Nimelt, esmaspäeval (13.06) leidis aset koertekooli lõpetamine ning nagu üldjuhul viimastes tundides on, räägitakse seal koerte omavahelistest suhetest. Hikaru koolitaja Kati Ernits rääkis seal erinevatest mängustiilidest, kuidas ära tunda koera kehakeelest, millal on aeg sekkuda jne. Ning tõi välja ühe väga hea nüansi, mida olen ise pidevalt mõelnud, kuid pole osanud sõnadesse panna. See on suunatud inimestele, kes käivad oma koertega tihti koerte mänguväljakutel. Sinu koeral ei ole vaja suhelda kõigi koertega, kes mänguväljakule tulevad. Olen täheldanud, et paljud koeraomanikud, kes sinna oma lemmikutega tulevad, lükkavad oma koera tagant, et "mine-mine, mängi nüüd!", kuid see pole õige. Kõik koeraomanikud peaksid õppima jälgima oma koera kehakeelt. Mõnikord annab koer väga selgeid märke, et ta ei taha mängida. Õigemini selliseid märke, et ta ei soovi mängida nende koertega, kes seal aedikus parasjagu on. Ta ei pea seda tegema, kui ta ei soovi. See on ebaõiglane koera suhtes, kes lükatakse mängu, kuid kes pole sellest huvitatud. Sellest tuleneb mõnikord ka agressioon, mis on tingitud hirmutundest/ebamugavustundest. Piisab täiesti, kui su koeral on paar-kolm sõpra, kellega ta mäng klapib. Mina käisin Hikaruga varem pidevalt koerteaedikus, kuid tänasel hetkel hoian nendest aedikutest pigem eemale, sest ma tean, et see muudab teda vaid ärevaks. Tegelen pidevalt tema ärevuse maandamisega, sest muidu ta lihtsalt ei allu. Hikarul on tänaseks hetkeks üks kindel sõber, emane koer Lilith, kellega ta mäng väga hästi klapib ning kellega ma teda südamerahus kokku lasen. Kuid ka siis peab mõnikord sekkuma, sest Hikaru on suhteliselt pealetükkiva mängustiiliga ja see ei ole okei, kui ta teist koera sellega ahistama hakkab. Seda pealetükkivust saab ka õigete meetoditega välja juurida, kuid see ei tule üleöö.

Kokkuvõtvalt: pidage oma koerast lugu ja jälgige, millal ta soovib teis(t)e koer(te)aga suhelda ja millal mitte. Ta ei pea kõikide koertega läbi saama ega mängima, piisab täiesti, kui tal on mängukaaslaseid paar tükki.

Head vaatamist! :)

12. juunil käisime sõpradega Loosalu rabas, mis asub Raplamaal. Soovitame kõigil koeraomanikel suund sinna võtta ja oma lemmikut seal jooksutada! Nuusutada ja avastada on seal palju. Õhtuks on kodus väsinud ehk õnnelik koer. :)

Mai lõpus käisime maal, Umbusis. Seal oli ikka täiega lõbus ja Hikaru sai nii palju joosta kui hing ihkas. Jões sai ka selle aasta esimene ujumine tehtud ning ta oli väga rahul!