Meie beebi Hikaru. Foto tegi Helen Marts 2015. aasta juunis.
Meie september on möödunud lootusrikkalt. Väljas on imeline, kargete sügishommikute tervitus valmistab meile suurt rõõmu. Sügis on kaunis aeg - värvid ilmutavad end veel eriti erksalt, sest talv peaks mööduma neutraalsetes toonides. Eks näis, kuidas sel aastal, kuid meie ootame lumerohket talve nagu igal aastal. Ootame jõule, et veeta need koos. Ja mis seda ootust veel eriti suurendab, on Hikaru paranemine. Olenemata tema katkisest nahast, on ta juba päris rõõmus, mänguhimuline ja samamoodi ootusärevuses nagu meie Sandriga. Viimatine arstilkäik, mis leidis aset vähem kui nädal tagasi (18. september), andis õnneks positiivseid vastuseid. Hikaru vereanalüüs on kordades parem kui eelmisel korral (24. august tehti eelmine vereanalüüs). Ta tahab väga mängida, jookseb juba ringi, õues jalutades lausa tirib vahel, söögiisu aina kasvab (olenemata sellest, et isu on koguaeg lõputusuur olnud), kaal kisub juba veidi paljuks (27,3 kg), aga kuna meie kõige suurem eesmärk on praegu jõudsalt paraneda, siis las ta sööb terviseks. Anname talle kõike, kust ta võimalikult palju vitamiine saaks. Kuna me tablette juurde ei taha anda, siis probiootikumi alternatiivina anname talle maiuspalaks ka keefiri. Vahel lürbib seda niisamuti, vahel segame toiduga. Talle hullult maitseb keefiri. Veel maitsevad talle värske kurk, tomat, roheline salat, tatar ja palju muud. Annan talle nädalas korra ka spirulinat. Spirulina talle nii väga ei meki, kuid sööb ära küll lõpuks. Krõbuskiteks on Acana Grass-fed lamb. Need on ainsad krõbuskid, mida ta väga suure isuga nosib.
Ravimitega liigume ka tasapisi edasi, see tähendab, et Prednisolon hormoontabletti saab Hiku nüüdsest 1 tablett päevas ja 2 nädala pärast juba ainult 1 tablett üle päeva. Ehk lootus Prednisolonist täielikult vabaneda, on väga suur.
Alljärgnevalt toon teieni ka mõned kaadrid nahaseisundist, mis on jäädvustatud täna, 23. september:
Juba veidike ilmekama pilguga Hiku :)
Hoidke oma lemmikloomi!
No comments:
Post a Comment