Nagu eelnevalt mitmeid kordi maininud olen, on meie Hikaru keskmisest ärevam koer ning see ongi peamiseks probleemiks, millega igapäevaselt tegelema peame. See ongi tegelikult peamine põhjus, miks ta vahel sõna ei kuula. On päevi, mil ta on rahulikum, kuid enamjaolt kerib ta end õues olles nii üles, et kaotab igasuguse enesevalitsuse (ta ei muutu agressiivseks, aga kohutavalt jonnakaks ja temaga peab sõna otseses mõttes "võitlema" hakkama, et tema ärevusest kuidagi jagu saada). Praegu on meie peres periood, mil peame Hikaruga kahekesi mõnda aega toimetama, sest Sander läks 5. juulil 11. kuuks kaitseväkke. Sügisest hakkab ta küll üsna tihti linnaloale saama ja kodus käima, kuid sellegipoolest oleme suure osa kahekesi. Esimene nädal, mil Sandrit kodus polnud, käitus Hikaru väga veidralt, lausa nii, et ma polnud teda varem sellisena näinud. Ta lamas päevadeviisi esikus, lakkus Sandri tenniseid ja kisas, ulgus. Sain kohe aru, et ilmselt on ta stressis, et Sandrit pole ning ta ei saa aru, kuhu Sander läks. Veelgi veidramaks muutis seisu aga see, et selline kisamine õues jalutades jätkuma hakkas. Rahulikult jalutasime või jooksime ning poole tegutsemise pealt ta lihtsalt pistis röökima ja üritas mööda mind üles ronida. Rääkisin sellest sõpradele ja kirjutasin ka Hikaru koolitajale, et Sandri eemalolekust on kujunenud koera jaoks tõeline stress ja uurisin, mida ma saaksin ja võiksin ette võtta. Sõbrad soovitasid tekitada Hikarule veelgi kindlama rutiini, et ta teaks, mis teda päeval ees ootab. Ning kui ma niigi stressis koera järsku töö juurde hakkan kaasa võtma, kus ta üldiselt ei ole saanud minuga kaasas käia, teeb see talle pigem veelgi enam halba, seega parem variant on ta siiski koju jätta kui tööle lähen. Soovitati ka osta looduslikke rahusteid ehk toidulisandeid emotsionaalse tasakaalu toetamiseks, mida tuleb anda 2x päevas. Tegemist on selle tootega: http://www.loodustooted.ee/tooted/toidulisandid-koertele/11
Oleme kasutanud seda nüüdseks peaaegu 2 nädalat ning ma ütleksin, et see on toiminud küll. Ilmselt ükski toode ei võtaks ärevust täielikult ära, selleks on vaja kasutada ka erinevaid koolitusvõtteid jms, sest nii see lihtsalt on välja kujunenud, et abivahendid teevad olukorrad lihtsalt hõlpsamaks mitte ei kaota neid ära. Ühest küljest ütleksin, et Hikaru on küll pisut rahulikum ja tundub ka rohkem koos olevat, samas teisest küljest ütleksin, et see oleneb päevast. Iga päev ta ikkagi täielikus balansis ei ole. Näiteks eelmisel laupäeval (16.07) käisime Hikarut vaktsineerimas ning ta käitus imehästi. Tegime nii enne kabinetti minekut kui ka pärast vaktsineerimist kontaktiharjutusi, et emotsioonid, mis kliinikuga seostuksid, oleksid ikka positiivsed ning ka vaktsineerimise ajal oli ta tõeliselt rahulik ega rabelenud üldse. Samas üleeile oli ta rahulikult päeval kodus maganud ning õhtul viisin ta Kadrioru parki, sest me polnud seal pikalt käinud ja tahtsin, et ta saaks uusi lõhnu nuusutada vahelduseks meie tavapärasele jalutustrajektoorile. Ja milline oli tema - tõeline hüsteerik. Tiris nagu segane olenemata tirimisvastastest traksidest, erinevatest kontrolliharjutustest ja minu konkreetsest hoiakust ning käsklustest, tal oli pea totaalselt laiali otsas. Püüdsin teda nii rihmatehnika kui ka kontaktiharjutustega rahustada, kuid reaalselt mitteükski asi ei toiminud. Lõpptulemus oli see, et ka mina ärritusin ja muutusin ärevaks, seega me läksime koju ja ma olin tõesti Hikaru peale südamepõhjani solvunud, et ta niimoodi käitus. Lootsin, et hommik on õhtust targem ja tõesti, ma ei pidanud pettuma - ta oli eile terve päev väga mõnusas ja rahulikus meeleolus. Käisime päeval pikal jalutus-ja jooksuringil, tegime pisut trenni, õpetasin talle mõningaid uusi harjutusi, näiteks kiirreageerimist - et ta teeks juba selgeid harjutusi kõrval kõndimise pealt ja võimalikult kiiresti. Tegime ka mürarohkes keskkonnas käskluste "lama", "oota" ja "vaba" püsivust. Tegin talle maiustest raja ning tema pidi raja alguses lamama ja ootama, mil annan vabastava käskluse. Tegin ka video, mida hetkel postitada ei saa, sest pole jõudnud seda arvutisse laadida. Igatahes panen siia kindlasti millalgi ka video. Täna õhtul on kavas seda sama rajameetodit kasutada, ent seekord püüan ta panna maiuste vahel slaalomit tegema. Vaatame siis, mis välja tuleb.
Oleme kasutanud seda nüüdseks peaaegu 2 nädalat ning ma ütleksin, et see on toiminud küll. Ilmselt ükski toode ei võtaks ärevust täielikult ära, selleks on vaja kasutada ka erinevaid koolitusvõtteid jms, sest nii see lihtsalt on välja kujunenud, et abivahendid teevad olukorrad lihtsalt hõlpsamaks mitte ei kaota neid ära. Ühest küljest ütleksin, et Hikaru on küll pisut rahulikum ja tundub ka rohkem koos olevat, samas teisest küljest ütleksin, et see oleneb päevast. Iga päev ta ikkagi täielikus balansis ei ole. Näiteks eelmisel laupäeval (16.07) käisime Hikarut vaktsineerimas ning ta käitus imehästi. Tegime nii enne kabinetti minekut kui ka pärast vaktsineerimist kontaktiharjutusi, et emotsioonid, mis kliinikuga seostuksid, oleksid ikka positiivsed ning ka vaktsineerimise ajal oli ta tõeliselt rahulik ega rabelenud üldse. Samas üleeile oli ta rahulikult päeval kodus maganud ning õhtul viisin ta Kadrioru parki, sest me polnud seal pikalt käinud ja tahtsin, et ta saaks uusi lõhnu nuusutada vahelduseks meie tavapärasele jalutustrajektoorile. Ja milline oli tema - tõeline hüsteerik. Tiris nagu segane olenemata tirimisvastastest traksidest, erinevatest kontrolliharjutustest ja minu konkreetsest hoiakust ning käsklustest, tal oli pea totaalselt laiali otsas. Püüdsin teda nii rihmatehnika kui ka kontaktiharjutustega rahustada, kuid reaalselt mitteükski asi ei toiminud. Lõpptulemus oli see, et ka mina ärritusin ja muutusin ärevaks, seega me läksime koju ja ma olin tõesti Hikaru peale südamepõhjani solvunud, et ta niimoodi käitus. Lootsin, et hommik on õhtust targem ja tõesti, ma ei pidanud pettuma - ta oli eile terve päev väga mõnusas ja rahulikus meeleolus. Käisime päeval pikal jalutus-ja jooksuringil, tegime pisut trenni, õpetasin talle mõningaid uusi harjutusi, näiteks kiirreageerimist - et ta teeks juba selgeid harjutusi kõrval kõndimise pealt ja võimalikult kiiresti. Tegime ka mürarohkes keskkonnas käskluste "lama", "oota" ja "vaba" püsivust. Tegin talle maiustest raja ning tema pidi raja alguses lamama ja ootama, mil annan vabastava käskluse. Tegin ka video, mida hetkel postitada ei saa, sest pole jõudnud seda arvutisse laadida. Igatahes panen siia kindlasti millalgi ka video. Täna õhtul on kavas seda sama rajameetodit kasutada, ent seekord püüan ta panna maiuste vahel slaalomit tegema. Vaatame siis, mis välja tuleb.
No comments:
Post a Comment